Enne soojustamise juurde asumist tasub teada, et:

• 
  soojustamisega taotletakse eelkőige energiakulude kokkuhoidu ja hoone kasutajate mugavustunde parandamist
• 
  soojustusmaterjalide valikul tuleb lahtuda paigalduskohast: ebasobiva toote kasutamine toob kaasa soovitule vastupidise tulemuse
• 
  majanduslikult pőhjendatud (ehk optimaalse) soojustuse paksuse leidmiseks tuleb arvesse vőtta investeeringu kogumahtu, samuti tasuvusaega ja soovitud energiasaastu effekti suurust
• 
  mittekvaliteetselt paigaldatud vői ebapiisava soojustuse muutmine on väga keeruline ja kallis, sest soojustuse kihid on kaetud viimistlusmaterjalidega
• 
  vaga hea tulemus saavutatakse piisavate eelteadmiste ning kvaliteetsete toodete abil ja korrektse materjalide paigaldusega

Lamekatuse soojustus

Lamekatus vőib tarinduselt olla kahesugune: kas katuslagi (hoone ülemise korruse lagi ja katus moodustavad vaheruumita ühtse konstruktsiooni) vői pööninguga katus (lae ja katuse vahele jääb őhuruum). Lamekatus ehitatakse tavaliselt katuslaena.

Lamekatuse soojustus vőib paikneda katusekatte (hüdroisolatsiooni) peal vői all. Viimasel juhul on tegemist nn pooratud lamekatusega, mis vőeti kasutusele paarkümmend aastat tagasi.Pooratud katust kasutatakse kalli hinna tőttu peamiselt kőrgetasemelistel ühiskondlikel hoonetel.Lamekatuse soojustus peab olema piisavalt tugev, et kanda katuse raskust ja taluda katusel kondimist. Soojustuseks kasutatakse kővu mineraalvillaplaate, vahtplasti vői kergkruusa, mille eeliseks on suurem kandevoime.Et tuul katust minema ei puhuks, ankurdatakse katusekate ja soojustus seenekujuliste plastankrutega alustarindi külge ning kleebitakse katusekate soojustuse külge.

Pooratud lamekatuse soojustus peab olema kinniste pooridega, et see vett täis ei imbuks ja soojapidavus ei kaoks. Soojustus ei tohi no ujuma hakata, kui katus veega täitub. Ka peab soojustus kinnitatud olema, et tuul seda minema ei puhuks. Mineraalvill soojustuseks ei kőlba, sobivad ekstrusioon-vahtplast ja kergkruus. Et soojustus ujuma ei hakkaks, pannakse selle peale ballastiks kas kruusakiht voi betoonplaadid. Kőik nurgad ja ülespöörded tuleb teha hoolikalt, sest defektide parandamine on väga tulikas.

Viilkatuste soojustus

Et vältida ehituskonstruktsioonide läbipuhumist, on vajalik soojustuskihtide pealmises, välimises osas ette näha tuult tőkestav kiht - tuuletőke. Katusele vői välisseintele paigaldades on oluline jätta kattematerjalide (fassaadikate vői katusealuskate) ja tuuletokkeplaadi vahele vähemalt 25 mm tuulutusvahe, mille kaudu ventileerub välja sinna kogunev niiskus. Soojustuse optimaalne kogupaksus katusekonstruktsioonides on 250...300 mm

Katuslagede soojustuseks on vanemates hoonetes kasutatud saepuru ja lubja-liiva segu (termoliiti), mis täidab külma pööningu pőrandatalade vahed, paksusega 10…15 cm. Täidis on asetatud täislaudisele (nn. must lagi), vahekihiks on ehituspapp vmt. Soovitus on olemasolevat kuiva ja hästi säilinud täidist mitte eemaldada ja tasandada see pööningu poolt. Optimaalne on lisada olemasolevale täidisekihile mineraalvilla rullidest lisasoojustuse kiht vői kasutada puistevilla. Puistevilla paigalduse eeliseks on puhurseadmega puistamine, mis vőimaldab soojustusega täita ka külma pööningu pőranda ja talade vahede raskesti ligipääsetavad kohad ja tuhimikud.

Külma pööningu pőranda katmisel soojustusega tuleb takistada külma välisőhu ja tuule ligipääs soojustuse sisse, seda eelkőige hoone räästaosades, pööningu pőranda ja välisseinte kokkupuutejoonel. Selleks kasutatakse nn. tuulesuunajaid (näit.puitkiud-tuuletokkeplaadi ribad), mis kinnitatakse enne soojustuse paigaldust välisseina ja pööningu pőranda ühendkohtadesse vertikaalselt, välisseinu katva tuuletőkkeplaadiga ühele joonele selliselt, et katuse viiluosa ja paigaldatud tulesuunaja vahele jääks vähemalt 50 mm tuulutusvahe. Tuulesuunajad kinnitatakse ka katuse viilu alla, sarikate vahele abiliistude külge ca 1 m pikkuselt. Sellisel moel tekib külma pööningu pőranda ümber tuuletőkkeplaatidest kaitsev ekraan ja paigaldatud soojustus töötab efektiivselt.

Soojustusmaterjalide omadused

Head soojusisoleermaterjalid tagavad hoones talvel sooja ja suvel parajalt jaheda keskkonna. Soojustusmaterjalide omadused on erinevad, selleparast peab nende kasutamisel olema tähelepanelik. Koostise ja struktuuri järgi vőib soojustusmaterjalid jägada villtöödeteks, vahtplastideks ja mineraalseteks puistematerjalideks (näiteks keramsiit). Alljärgnevalt vaatleme Eestis saada olevaid soojusisoleermaterjale. Mujal maailmas kasutatakse ka teisi materjale (klaasvahtu, perliiti jm), mis meil ei ole levinuid.

Villtoote kiud on väga peenike. Tervist kahjustav ja paigaldamisel torkiv mineraalvill on ajalugu. Seda vőib veel leida olemasolevate hoonete tarinditest, mistőttu remondi- ja lammutustöödel tuleb olla ettevaatlik ja jälgida ohutuseeskirju. Eestis müüjakse praegu klaas-, kivi- ja tselluvillatooteid.

Klaasvill on klaaskiududest isoleermaterjal, mis toodetakse peamiselt klaasijäätmeist, kvartsliivast, soodast ja lubjakivist. Kiud on omavahel seotud sideainega. Kiudude vahel olev seisev őhk annab klaasvillale head isolatsiooniomadused. Isoveri villtoodete soojusjuhtivustegur on 0,029 - 0,040 W/mK (seisva őhu soojusjuhtivustegur on 0,026 W/mK). Tavalised klaasvillad taluvad temperatuuri 250 kraadi maksimaalselt.Klaasvilla tootmine ja kasutamine ei kahjusta ohutusnőuete jargimise korral tervist.

Kivivilla toodetakse kivimaterjalist, Paroc näiteks basaldist . Kiud on seotud vaiguga, kiudude vahele suletud őhk tagab toote hea soojapidavuse. Soojusjuhtivusteguri väärtused on vahemikus 0,037 - 0,045 W/mK.Tavalised kivivillad taluvad temperatuuri 250 kraadi maksimaalselt.

NB!!! Kőrge temperatuuritaluvusega on vaid erivillad nii klaas-, kui ka kivivillad.

Puhur- puistevillatoodetest on Eestis tuntumad tselluvill ning klaas- ja kivivilla baasil puhurvill. Mőlema villa soojusjuhtivustegur on umbes 0,050 W/mK. AS WalSekto reklaamib tselluvilla kui süttimiskindlat materjali, mis kaitseb tule leviku eest ega pole. Villa paigaldab aurutőkke peale tavaliselt tarnija. Hind on madalam, soojusjuhtivus aga suurem kui klaas- ja kivivillal.

Vahtplastidest on tuntumad vahtpolustürool, vahtpolüuretaan, fenoplast ja vahtpolüetuleen. Soojusisoleermaterjalidena tuntakse rohkem kaht esimest. Neid on kerge eristada värvuse järgi: vahtpolüstürool on valge ja vahtpolüuretaan kollakas.

Vahtpolusturooltooteid saadakse vabapaisumismeetodil toodetud vahtpolüstüroolplastist (Expanded PolyStyrene e EPS). Seda materjali nimetatakse ka vahtpolüstüreeniks. EPS-tooted on kinniste pooridega. Soojapidavus pőhineb kinnises ruumis oleval liikumatul őhul. Ka plast ise, mida on vaid 2-5 % materjali mahust, juhib soojust halvasti. Vahtpolüstürooltooted on odavad, soojusjuhtivustegur on 0,037 - 0,041 W/mK. Materjal ei lagune normaalsetes kasutus- ja ilmastikuoludes, on lőhnatu, ei ole mürgine, ei sisalda hallitavaid vői madanevaid komponente, ei eralda tervise- ja keskkonnakahjulikke gaase ega osoonikihti kahjustavaid CFC- vői HCFC-ühendeid. Sobib kasutamiseks toiduainetööstuses, külmhoonetes, pinnases jm külmas ning niiskes keskkonnas.

Vahtpolüuretaanil on vahtpastidest kőige väiksem soojusjuhtivus ja kőige kőrgem hind. Vahtpolüuretaaniga soojustatud sein on oluliselt kallim, vőrreldes teiste soojustusmaterjalidega, seda ka nendega vőrdse soojapidavuse korral. Vahtpolüuretaantaitega kihtpaneele kasutatakse palju külmikute isoleerimiseks. Pőlemisel vőib eralduda mürgiseid gaase. Heade liimivate omadustega vaht (näiteks makrofleks)on tehnoloogiliselt paigaldatav ka ehitustel.

Vahtpolüetüleen on suletud rakustruktuuriga, füsioloogiliselt neutraalne, ei sisalda osoonikihti kahjustavaid CFC- vői HCFC-ühendeid, on hea vee- ja aurutőke “ujuva” pőranda ja parketi all. Müügil on vahtpolüetüleenist toruisolatsioon, nahaga kaetud eriliistud, isolatsiooniribad müürlati alla, (betoon)pőranda heli- ja niiskusisolatsiooni- ning pőranda talvisel betoneerimisel katmise kangad.

Fenoplast on roosa, mürgine, imab hästi vett. Sisseimbunud vesi eraldub kergesti, on lahustunud fenoolide tőttu roosakas ja samuti mürgine. Seda materjali enam ei toodeta, küll aga vőib fenoplasti leida veel 1980ndate aastate lőpuski ehitatud hoonete piirdekonstruktsioonidest. Hoonete rekonstrueerimise korral tuleb fenoplasti tervisekahjulikku mőju arvesse vőtta.

Mineraalsetest puistematerjalidest on meil tuntud FIBO kergkruus, mis saadakse savi kuumutamisel pöördahjus 1150 °C juures. Savi paisub ja moodustunud graanulites on palju väikseid suletud őhupoore. Kergkruus on keraamiline, külma- ja tulekindel, talub mehaanilist koormust 0,2 MPa, on vastupidav paljude hapete, soolade, leeliste ja őlide toimele. Soojapidavus on kolm korda väiksem kui villtoodetel ja vahtplastidel.

Vahtklaas - suurepärane materjal, mis on veetihe ja ei lase läbi ka veeauru.Talub üle 400 kraadist kuumust. Sobib suurepäraselt kőrgendatud niiskuskoormusega ruumidega hoonetele ja maaalustele konstruktsioonidele, samuti pööratud katustele.